§lectorium

Väljalaskemärkmed

Kogu Lectoriumi ajalugu - alates küsimusest, mis ei jätnud rahule, kuni tänase kahekümne kolme seaduseni. Uuemad kirjed eespool.

Uus seadus Peretoetused Sõnastik Rakendussätted

Perehüvitiste seadus - ja kolm asja, mida seaduse lisamine üksi ei parandanud

  • Mis muutus Lisandus perehüvitiste seadus (PHS) - lapsetoetus, lasterikka pere toetus, sünnitoetus, vanemahüvitis ja elatisabi. Kokku kakskümmend kolm seadust, 3606 sätet ja 4802 otsingutükki.
  • Miks just see seadus Seni oli see valdkond kaetud poolikult - ja poolik katvus on ohtlikum kui katvuse puudumine. Töölepingu seadus ütleb, kui pikk on emapuhkus, ja annab siis iga euro edasi perehüvitiste seadusele, mida meil ei olnud. Tulemus: kuuest tavalisest lapsevanema küsimusest viis said vastuse üle kindlusepiiri, aga valest seadusest. „Kui suur on vanemahüvitise ülempiir?“ andis haigushüvitise ülempiiri. „Kes saab lasterikka pere toetust?“ andis paragrahvi arstide lähtetoetusest. „Isa ei maksa elatist, kas riik aitab?“ andis ööpäevaringse erihoolduse sätte - teenuse täisealistele. Ainult üks küsimus kuuest vaikis ausalt. Seadus, mida meil ei ole, ei tee Lectoriumi vaikseks; ta teeb ta enesekindlalt valeks.
  • Vana ei läinud katki Nagu iga kord: enne lisamist simuleerisime kogu asja senise 296 kontrollküsimuse peal - null muutust, ei paremaks ega halvemaks. Päris lisamine andis täpselt sama tulemuse.
  • Seaduse lisamisest üksi ei piisanud Üks neist viiest valest vastusest ei kadunud. „Isa ei maksa elatist, kas riik aitab?“ tuli endiselt erihoolduse paragrahv - uus seadus lihtsalt ei võitnud teda ära. Seaduse tekst ütleb „täitemenetlusaegne elatisabi“, inimene ütleb „isa ei maksa“. Alles siis, kui lisasime sõnastikku just selle paragrahvi enda pealkirja, tuli õige vastus esimeseks - ja vastuseks on nüüd see, mida küsija tegelikult tahtis teada: 200 eurot kuus. Neli uut sõnastikukirjet, viis parandust, null halvenemist.
  • Üks sõna, mille jätsime teadlikult parandamata Eesti keeles öeldakse „emapalk“. Seaduses seda sõna ei ole, nii et küsimus „Kui suur on emapalk?“ ei leia praegu midagi ja Lectorium vaikib. Proovisime kuut eri parandust - iga kord tõusis esimeseks paragrahv vanemahüvitise ümberarvutamisest töötasu alammäära muutumisel. See ei ole vastus küsimusele „kui suur“. Oleksime vahetanud ausa vaikimise enesekindla vale sätte vastu, ja seda me ei tee. Jäi tegemata - teadlikult ja mõõdetult.
  • Rakendussätted trügisid reeglite ette Iga seaduse lõpus on peatükk üleminekusätetega. Need täpsustavad põhireeglit ja kordavad seejuures peaaegu ta enda sõnu - mistõttu nad tulid vastuseks põhireegli asemel. „Kui suur on vanemahüvitise ülempiir?“ andis paragrahvi 2026. aasta ülempiiri arvutamisest, mitte ülempiiri ennast. Nüüd saavad sellised paragrahvid väikese miinuse. Tähtis detail: hindame peatüki, mitte pealkirja järgi - pealkirja järgi oleks sama reegel alandanud töölepingu seaduse päris sätteid ettevõtte üleminekust. Parandas ka kaht muud seadust, mitte ainult uut.
  • Ja üks aus märkus numbrite kohta Küsimustik kasvas 342 küsimuseni. Õige säte on kolme parima seas 93 protsendil, esimesel kohal 78 protsendil, viie parima seas 96 protsendil. Kolme parima number näib langenud olevat (varem 94) - ei ole: senised 296 küsimust annavad täpselt sama tulemuse mis enne. Lisasime lihtsalt 41 uut küsimust ja kirjutasime neist kolmandiku meelega nii, nagu inimene päriselt küsib, mitte nii, nagu seadus kirjutab. Neid on raskem tabada - ja just seepärast nad seal on.
Uued seadused Tervishoid Sõnastik

Neli seadust tervise kohta - ja üks vaikne viga, mille me ise üles leidsime

  • Mis muutus Lisandusid tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS), ravikindlustuse seadus (RaKS), tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (TOKVS) ja töövõimetoetuse seadus (TVTS). Kokku kakskümmend kaks seadust ja 3531 sätet.
  • Miks tervishoid ja miks korraga neli Enne seda ei olnud Lectoriumis tervise kohta mitte midagi - ja see ei tähendanud, et ta vaikis. Enne lisamist mõõtsime, mida ta 22 päris terviseküsimusega teeb: „Kas mul on õigus valida perearsti?“ andis perekonnaseaduse sätte, „Kuidas perearsti vahetada?“ andis pärimisseaduse ja „Kes saab ravikindlustuse?“ võlaõigusseaduse kindlustuslepingu sätte. Üheksateist küsimust kahekümne kahest said vastuse üle kindlusepiiri - enesekindlalt ja valesti. Üks seadus üksi oleks selle ainult poolikult lahendanud: TTKS ütleb, kuidas süsteem töötab, aga mitte seda, mida sul on õigus saada. Seda ütleb ravikindlustuse seadus.
  • Ja siis leidsime midagi ebameeldivat Uut seadust kontrollides märkasime, et üks paragrahv, mis oli ammu kehtetuks tunnistatud, seisis indeksis ja tuli vastuseks. Põhjus: meie filter tundis ära kirje „Kehtetu -“, aga mitte mitmuse „Kehtetud -“ ega sellist, millele on järele lisatud muudatuse märkus. Kontrollisime terve kogu üle - selliseid tühje paragrahve oli kakskümmend, kuues seaduses. Nüüd on filter parandatud ja kõik need eemaldatud. Keegi ei kaevanud; leidsime ise, ja just seepärast me neid kontrolle teemegi.
  • Rahvakeel jälle Seadus ei ütle „raviviga“ - ta ütleb „kindlustusjuhtum“. Ei ütle „haigushüvitis“ - ütleb „ajutise töövõimetuse hüvitis“. Enne sõnastiku täiendamist andis küsimus „Mida teha, kui arst tegi ravivea?“ vastuseks sätte selle kohta, kes tohib tervishoiuteenuse osutamisel osaleda, ja „Kui kaua tohib oodata eriarsti vastuvõtule?“ andis arstide lähtetoetuse paragrahvi. Nüüd viivad mõlemad õige sätteni.
  • Sebastian sai seitsmenda juhtumi Sõna „hüvitis“ tähendab tervishoius kahte täiesti eri asja: Tervisekassa maksab sinu ravi ja haiguslehe eest, patsiendikindlustus aga hüvitab kahju, mille ravi ise sulle tekitas. Küsimus „Kas mul on õigus hüvitisele?“ jagab need kaheks viie tuhandiku täpsusega - nüüd küsib Sebastian üle, kummast räägime. Kaks paari, mis tundusid täpsustamist vajavat, jätsime teadlikult tegemata: seal ei olnud küsimus kahemõtteline, vaid järjestus lihtsalt vale, ja sellist asja ei tohi kasutaja käest küsida.
  • Ja mis kõige tähtsam - vana ei läinud katki Enne lisamist simuleerisime kogu asja: 251 senist kontrollküsimust, null muutust. Päris lisamine andis täpselt sama tulemuse. Küsimustik ise kasvas 301 küsimuseni ja täpsus tõusis: õige säte on kolme parima seas 94 protsendil (varem 93), esimesel kohal 79 protsendil.
Sebastian Täpsustamine Pealkirjaboonus

Lectorium sai kellegi, kes küsib üle - aga ei vasta kunagi ise

  • Mis muutus Kui otsing jääb kahe seaduse vahel päriselt kahevahel, ilmub vastuse alla Sebastian ja pakub ühe valiku. Ta on Lectoriumi esimene nimega tegelane - ja ta ei ole jurist, vaid vahemees.
  • Miks teda vaja oli Osal küsimustest on kaks õiget vastust, olenevalt küsijast. „Kui pikk peab olema igapäevane puhkeaeg?“ tähendab töölepingu seaduses üht ja avaliku teenistuse seaduses teist; skoorid erinevad neli tuhandikku. Seni valis Lectorium sellises olukorras lihtsalt ise - vaikselt ja küsimata, ega tabanud alati õigesti. Nüüd küsib Sebastian: „Kas küsid töötajana või ametnikuna?“ Vajutad, ja otsing käib uuesti, seekord teades, mida sa mõtlesid.
  • Ta ei vasta kunagi See oli kõige tähtsam piirang, mille me talle ette andsime. Sebastian ei tõlgenda, ei tee kokkuvõtteid ega soovita. Ta ei kirjuta ka omi lauseid: iga tema küsimus ja iga valik on eelnevalt käsitsi kirja pandud - keelemudel tema teksti ei genereeri. Ta ilmub alles siis, kui seadus on juba tsiteeritud ja viidatud, ja kui sa ta lihtsalt vahele jätad, jääb esimene vastus alles.
  • Haruldane külaline Ta ilmub üheksa küsimuse juures 251-st ehk neljal protsendil - ainult siis, kui kaks seadust on üle lävendi, nende vahe on alla 0,015, selle paari kohta on kirjutatud juhtum ja küsimuses on teema märksõna. Ühe vastuse kohta üks küsimus, ühes vestluses kõige rohkem kaks. Kui sa juba ise ütlesid, et oled ametnik, ei küsi ta sinult, kas sa oled ametnik.
  • Ja üks vaikne parandus otsingus Sätted, mille pealkirjas on küsimuse sisusõna, saavad nüüd natuke kaalu juurde. See parandab vana mustri, kus lühike üldsäte lõi ära täpse: MTÜS § 18 „Üldkoosolek“ ei tõrju enam § 19 „Üldkoosoleku pädevust“ ja pärimisküsimus abikaasa kohta ei jää seadusjärgsete pärijate üldsätte taha. Õige säte on nüüd kolme parima seas 93 protsendil küsimustest (varem 91) ja esimesel kohal 79 protsendil (varem 74).
Uued seadused Lisade tabelid Sõnastik

Kaheksateist seadust - ja lõpuks vastus küsimusele „kas kuuri jaoks on luba vaja?“

  • Mis muutus Lisandusid tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) ja ehitusseadustik (EhS). Kokku kaheksateist seadust ja 3255 sätet. Täpsus tõusis: õige säte on kolme parima seas 91 protsendil küsimustest (varem 89).
  • Aegumine, tehingud, volitused Tsiviilseadustiku üldosa seadus on see, millele võlaõigusseadus, asjaõigusseadus ja mittetulundusühingute seadus kõik toetuvad. Sealt tulevad aegumistähtajad - kui kaua nõuet üldse esitada saab - mida võlaõigusseadus ise ei ütle, samuti teovõime, tehingu tühisus ja tühistamine eksimuse või pettuse tõttu ning volituse andmine ja tagasivõtmine.
  • Lisade tabelid on nüüd loetavad Ehitusseadustiku § 35 ütleb, et ehitusteatis on nõutav „lisas 1 nimetatud ehitiste puhul“. See tähendab, et kõige sagedamini küsitav - kas kuur, terrass või garaaž vajab luba - on otsustatud tabelis, mitte üheski paragrahvis. Riigi Teataja peidab need lisad seaduse XML-i sisse PDF-idena; me olime neid algusest peale alla laadinud ja ära visanud. Nüüd võetakse need välja ja indekseeritakse. Küsi „kas 18 ruutmeetrise kuuri ehitamiseks on vaja ehitusluba?“ ja vastuseks tuleb tabeli rida ise.
  • Ja sõnastik rahvakeele jaoks Seadus ei kasuta sõna „kuur“ - ta ütleb „abihoone“. Ei kasuta sõna „müra“ - ütleb „kahjulikud mõjutused“. Seni tähendas see, et õige säte ei jõudnud otsingusse üldse ja vastus tuli enesekindlalt vale: „kuuri“ kohta käiv küsimus andis paragrahvi meretuuleparkide kohta. Nüüd lisatakse küsimusele enne otsingut seaduse enda terminid. Ainult otsingusse - küsimus ja viide jäävad muutmata. Kolm sellist küsimust said korda, ükski varem töötanud vastus katki ei läinud.
Uued seadused Kaitsetumad

Kuusteist seadust: vara, ühingud ja need, kes ise ei küsi

  • Mis muutus Lisandusid mittetulundusühingute seadus (MTÜS), asjaõigusseadus (AÕS), sotsiaalhoolekande seadus (SHS) ja loomakaitseseadus (LoKS). Kokku kuusteist seadust ja 2901 sätet.
  • Kaks seadust lisasime sellepärast, et teised seadused neile viitavad Korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei reguleeri ise kõike: ühistu üldkoosoleku ja juhatuse osas saadab ta lugeja mittetulundusühingute seadusesse, vara ja kaasomandi osas asjaõigusseadusesse. Seni lõppes see viide meil eikuskil. Nüüd on mõlemad olemas - ja vastuses on näha kõigepealt korteriühistu enda säte ning selle kõrval üldreegel, kuhu ta viitab. Asjaõigusseadus parandas ka ühe vale vastuse: küsimusele „Mis on hüpoteek?“ vastas Lectorium varem võlaõigusseadusest, sest õiget sätet polnud indeksis olemas.
  • Ja kaks nende jaoks, kes ise abi küsida ei oska Sotsiaalhoolekande seadus katab toimetulekutoetuse, koduteenuse, hooldekodu, asendus- ja järelhoolduse ning erihoolekande. Loomakaitseseadus katab loomapidamise nõuded, hulkuvad loomad, lemmikloomad ja loomkatsed. Koos lastekaitseseadusega on need seadused ühe ja sama mõtte kolm külge: kõige rohkem on abi vaja seal, kus inimene - või loom - ise ei oska küsida.
  • Mida mõõtmine näitas Nelja seaduse lisamise järel püsis täpsus samal tasemel: õige säte on kolme parima seas 89 protsendil küsimustest, kuigi indeks kasvas veerandi võrra. Enne iga lisamist katsetame seadust indeksi koopial ja vaatame, kas mõni varem töötanud vastus katki läheb - neli korda järjest oli vastus „ei lähe“. Iseseisev seadus ei lõhu seda, mis juba töötas; ohtlikud on need seadused, mille vastused asuvad väljaspool meie indeksit.
Uued seadused Täpsus

Kaksteist seadust - ja kolm viga, mida ükski number ei näidanud

  • Mis muutus Lisandusid isikuandmete kaitse seadus (IKS), korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS, 81 sätet) ja lastekaitseseadus (LasteKS, 52 sätet). Kokku kaksteist seadust ja 2236 sätet. Täpsus tõusis: õige säte esimesel kohal 76% (varem 63%), kolme parima seas 90% (varem 85%).
  • Kolm vaikset viga Seadusi lisades tuli välja, et üheksast seadusest seitse olid vananenud redaktsioonis: Riigi Teataja tagastab „kehtiva“ versiooni tunnuse ka siis, kui küsid ammu kehtetut, nii et iseuuenduseks mõeldud loogika ei uuendanud kunagi midagi. Teiseks olid indeksis 66 kehtetuks tunnistatud sätet, mille sisu on „Kehtetu -“ - küsimusele vastati tühjusega. Kolmandaks ei töötanud pikkade paragrahvide tükeldamine kordagi: üks vektor keskmistas kuni viisteist tuhat tähemärki. Kõik kolm on parandatud.
  • Mida see õpetas Ükski neist ei paistnud mõõdikutes veana - süsteem vastas enesekindlalt, lihtsalt vananenud, tühjale või laialivalguvale tekstile toetudes. Kui viga käib käsikäes seaduse suurusega või numbriga, tasub enne mudelit kahtlustada töötlusahelat.
  • Isikuandmete kaitse on eriline juhtum IKS üksnes täpsustab EL üldmäärust (GDPR), mida Riigi Teataja ei sisalda. Nii jääb suur osa andmekaitse küsimustest sisuliselt vastuseta - ja seda me ütleme välja: iga IKS-il põhinev vastus kannab eraldi märkust. Seaduse 4. peatükk, mis kehtib ainult õiguskaitseasutustele, jäeti indeksist teadlikult välja, sest selle pealkirjad kõlavad nagu üldreeglid.
Turvalisus Rakendus

API sai võtmed - ja rakendus kolis omaenda aadressile, ilma PHP-ta

  • Mis muutus Lectoriumi API nõuab nüüd API-võtit. Rakendus kolis aadressile app.lectorium.ee ja API omaenda aadressile api.lectorium.ee, mõlemad HTTPS-i all. Vaata API dokumentatsiooni.
  • Miks Ausalt: seni oli API autentimiseta. Vana kaitse piiras ainult brauseriaknaid - ükski skript ei pidanud sellest hoolima. See oli lahtine uks, mille me sulgesime.
  • Ja PHP kadus ära Rakendus koosneb nüüd ainult HTML-ist, CSS-ist ja JavaScriptist. Seni seisis brauseri ja API vahel väike PHP-vahendaja; nüüd teeb sama töö veebiserver ise. Vähem liikuvaid osi, vähem asju, mis katki minna saavad.
  • Otsetee serverisse suleti Seni oli Lectoriumi teenus kättesaadav ka otse, ilma krüpteerimiseta, numbrilise aadressi ja pordi kaudu. See uks on nüüd kinni: teenus kuulab ainult serveri sisevõrgus ja väljast pääseb ligi üksnes lectorium.ee aadresside kaudu, alati üle HTTPS-i. Ühtegi küsimust ei liigu enam avalikus võrgus krüpteerimata.
  • Mis sinu jaoks muutub Mitte midagi. Vestlused elavad endiselt ainult sinu brauseris, vastus on endiselt tsitaat seadusest koos viitega. Uuendus puudutab seda, kuidas süsteem on ehitatud - mitte seda, mida ta sulle vastab.
Veebileht

Tehniline ülevaade ja API dokumentatsioon avalikuks

  • Mis muutus Lectorium.ee sai kaks uut lehte: tehniline ülevaade, kus on kirjas kogu torujuhe, mõõdetud täpsus ja teadaolevad vead, ning API dokumentatsioon koos päris vastusenäidetega. Mõlemad ka inglise keeles.
  • Miks Kui süsteem ütleb sulle, mida seadus ütleb, peaks olema võimalik kontrollida, kuidas ta selleni jõudis. Ülevaates on ka see, mis ei tööta - koos ühe päringuga, mis annab praegu enesekindlalt vale seaduse.
Platvorm

Lectorium sai oma domeeni: lectorium.ee

  • Mis muutus Lectorium kolib aadressilt lectorium.crowned-phoenix.com oma domeenile lectorium.ee. Domeen on registreeritud Eestis, nimeserverid suunatud serverile, HTTPS-sertifikaat paigas.
  • Miks Eesti õigusele mõeldud tööriist peaks elama .ee lõpus. Ühtlasi valmistab see ette kolme eraldi aadressi: tutvustus, rakendus ja API.
Uued seadused

Üheksa seadust: pärimine, perekond ja tarbijakaitse

  • Mis muutus Lisandusid tarbijakaitseseadus (TKS, 101 sätet), pärimisseadus (PärS, 193 sätet) ja perekonnaseadus (PKS, 227 sätet). Kokku üheksa seadust ja 2120 sätet.
  • Miks Seni kasvasime peamiselt kasutajate soovil. Pärimise ja perekonna lisasime ise, teadlikult: need küsimused tabavad inimest kõige raskemal hetkel, ja just siis on kõige rohkem väärt abiline, kes ei mõtle midagi juurde, vaid leiab õige sätte.
  • Mida mõõtsime Pärimisseadus sobis sisse ilma ühtegi varasemat vastust rikkumata - tulemused jäid täpselt samaks. Perekonnaseadus põimub pärimisega tihedamalt: sõna „abikaasa“ elab mõlemas seaduses, ja me nägime, kuidas Lectorium need korraks segamini ajas. Teame nüüd täpselt, kus see juhtub.
Uued seadused

Kolmelt seaduselt kuuele - ja võlaõigusseadus näitas meile nõrka kohta

  • Mis muutus Lisandusid avaliku teenistuse seadus (ATS), noorsootöö seadus (NTS) ja võlaõigusseadus (VÕS). Kõik kolm kasutajate soovil.
  • Mastaap VÕS-il üksi on üle 1100 sätte - rohkem kui kogu senisel indeksil kokku. Otsitava teksti hulk neljakordistus.
  • Mida mõõtsime Kartsime, et nii suur juurdetulek halvendab vastuseid, mis seni hästi töötasid. Ei halvendanud - tööõiguse vastused jäid praktiliselt samaks. Seda me teame ainult sellepärast, et mõõtsime.
  • Aga VÕS tõi välja päris nõrga koha: lühikesed definitsiooniküsimused („mis on müügileping?“) lähevad suures seaduses sassi, sest üldine „lepingu mõiste“ säte on nii tugev vaste, et varjutab konkreetse. Konkreetsed küsimused - viivis, tähtajad - lähevad õigesti.
Avalik beeta

Lectorium avanes: kolm tööõiguse seadust, iga vastus viitega

  • Mis muutus Esimene avalik versioon. Küsimus tavakeeles, vastuseks päris seadusesäte koos lingiga Riigi Teatajasse. Alustasime kolme tööõiguse seadusega: töölepingu seadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus, kollektiivlepingu seadus.
  • Miks nii kitsalt Lubasime endale: alusta kitsalt, tee õigesti, siis laienda. Parem teha ausalt kolm seadust kui lubada „kogu Eesti õigus“ ja anda midagi, mida keegi usaldada ei saa.
  • Tehniliselt Päringuteenus valmis puhtas Go-s: vektormudel jookseb ONNX Runtime'i kaudu samas protsessis, Pythonit vastamiseks vaja ei ole.
Mudel

Mudel õppis eesti keele 41 minutiga - ja hakkas kohe luiskama

  • Mis muutus Päris treening ühel renditud RTX 3090-l: 33,4 miljoni parameetriga mudel, 16 000-sõnaline oma sõnastik, kogu eestikeelne Vikipeedia (111 miljonit tokenit, 3 epohhi), 15 000 sammu. 41 minutit, kogumaksumus 0,24 dollarit. Perplekssus langes 210-lt 24-le.
  • Mis läks valesti Mudel kirjutas soravat, grammatiliselt korrektset eesti keelt - ja väitis muu hulgas:

    „Tallinn on väljamõeldud piirkond Põhja-Makedooniast.“

  • Miks see oluline on See oli projekti kõige kasulikum ebaõnnestumine. Mudel oli õppinud, kuidas eesti keel kõlab, aga mitte seda, mis on tõsi. Kui mudel suudab veenvalt väita, et Tallinn asub Põhja-Makedoonias, ei tohi ta öelda sulle, milline on sinu koondamishüvitis. Sellest sündis Lectoriumi keskne otsus: vastus on tsitaat, mitte jutt. Pikemalt ülevaates.
Ettevalmistus

Aju rentimine tunnitasu eest

  • Mis muutus Otsustasime, et päris mudel treenitakse renditud graafikakaardil, mitte kohalikul protsessoril. Mudeli seaded häälestati ümber graafikakaardi jaoks: 8 kihti, 512 mõõdet, 512 tokeni kontekst.
  • Miks Protsessoril treenimine töötas, aga oli umbes kümme korda alla optimaalse arvutusmahu. Tunnirent oli odavam kui kannatlikkus.
Mudel

Meie väike eesti keele mudel ütles esimesed sõnad

  • Mis muutus Esimene päris treening, tavalisel protsessoril, ilma graafikakaardita: 6,79 miljoni parameetriga mudel, oma 8000-sõnaline BPE-sõnastik, 2200 sammu, kaks tundi. Valideerimiskadu langes 9,02-lt 5,36-le.
  • Mis tuli välja Äratuntav eesti keel ja päris nimed - Riigikogu, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik. Ka rohkelt kordamist ja segast juttu: mudel oli selgelt alatreenitud.
  • Miks see oluline oli Eesmärk ei olnud kasutatav mudel, vaid tõestus, et kogu ahel - andmed, sõnastik, treening, hindamine - töötab päris andmetel. See tõestus tuli kätte.
Algus

Küsimus, mis ei jätnud rahule

  • Idee Mõned projektid ei alga kliendi tellimusest, vaid küsimusest, mis ei lähe ära. Meie oma oli lihtne: mida oleks vaja, et ehitada väike, sihipärane tehisintellekt - nullist, ise treenitud - mis päriselt eesti keelt oskaks?
  • Miks eesti keel ja õigus Suured mudelid on ehitatud globaalse publiku jaoks; eesti keel jääb tavaliselt äärealale - toetatud, aga harva esimese klassi kodanik. Samal ajal on Eestis hästi digiteeritud avalik teave. Riigi Teataja on avalik ja tasuta.
  • Otsus, mis tehti kohe alguses Mudel ei tohi seadust peast ette lugeda. See tee viib enesekindlate, aga ebausaldusväärsete vastusteni - viimane asi, mida keegi õiguse puhul soovib. Vastus tuleb leida ja viidata. Nagu esimeses postituses kirjas: vastus ilma viiteta ei ole vastus, mida tasub anda.
  • Ja üks teadlik piirang Väike mudel, mitte suur. Treenitav tagasihoidliku riistvaraga, algusest lõpuni läbivaadatav, piisavalt odav jooksutada, et üks küsimus ei nõuaks pilveserverite parki. Väiksus ei olnud puudus, vaid valik.